Sallvest Infinity

Mõned nädalad tagasi sai tütrele kootud türkiissinine Alpacast ja maavillasest vest. Kompensatsiooniks lubatud türkiissinise kleidi asemel.(: Täna jõudis foto minuni ja kohe panen siia üles ka. Jällegi Drops165-47. Kootud vardaga 4,5
Eest

ja tagant

Seljal sai tükid mõne pistega kinnitatud, sest muidu oli raskusi selga saamisega. Liiga kaua aega võttis nende keerdude õigeks sättimine. 

Alpacat oli nii mõnus kududa, isegi koos maavillasega, et tuli tahtmine kohe ka endale midagi alpacast teha. 

Ja saigi alguse järgmine "projekt" Love you 3-st, mis on tänaseks valmis, aga pole pildile püütud.

Soktoober

Mõned sokid on näidata. Nad on küll viimistlemata, aga kangesti tahaks ju postitada, sest ots sai lahti tehtud.
Esiemade pärandist inspireerituna said sokid kootud Järva-Jaani kindakirja ja Helme rattakirja ainetel, sääre otsas vinguline kude. Varras 2,5

 Teine paar on D165-43. Maavillane ja kirju akrüül vardaga 2,5.

Veel näitaks ühte piilukat, mis on beebiteki fragment. Beebitekk ootab kokkuõmblemist.

Tänud vaatamast juba ette!

jaana ja jaani pidu

minu kudumid ja heegeldised peol

Nüüd teeks avalikuks ka proovi postituse, sest siin on tõestus, et minu kallid ja ma ise (helelilla varrukas Jaana kõrval) kanname minu näppude vahel valminud esemeid. On juhuseid.(:
Mul lihtsalt meenus, et Mustrimaailmas oli see küsimus kunagi arutlusel.

Algus on raske

Olen pikalt plaaninud oma tegemisi blogisse jäädvustada, kuid siiani, vaatamata tütre abile blogi loomisel ja igakülgsele innustusele, pole algus kuidagi tahtnud teoks saada. Kange tahtmine on endiselt alles, ju tuleb siis ikka kuskilt alustada. Nii tore oleks ju oma vaimustust kellegagi jagada. Ehk saab keegi inspiratsiooni minu töödest, nagu mina olen saanud teiste blogisid vaadates (nt Mustrimaailmas ).
Endal oleks ka mõningane visuaalne ülevaade tehtust. Mälus ei kipu kõik säilima.
Olgu etteruttavalt mainitud ja nõudlikke hoiatatud, kuna käsitööliste ringkonnas pannakse suurt rõhku foto kvaliteedile, et kudumisaega mitte palju kulutada, siis fotode kauniks muutmisele ei tahaks palju aega kulutada ja edaspidi järgiks motot: vähem juttu ja rohkem tegusid.
Alustuseks üks suurem töö, mis sel suvel valmis sai. Tütreke lendas pesast välja ja ema kätesoojus sai talle kaasa pandud.

Suure Dropsi fännina esitlen suss-sokki, mis samuti tütrele said kootud, kuid tema jalas jäid jäädvustamata. Tegin klõpsu, kui esimese valmis sain ja sobivust proovisin. Drops 114-22 Tütre soovil sai säär lühem kui originaalil. Kuna õpetuses ei viitsi alati näpuga järge ajada ja kudutiheduse erinevuse tõttu enamasti ei saagi, siis on ka tald ja jalapealne tehtud omal moel.

Soktoober on aga täies hoos, sest Dropsil on veel mitmeid huvitavaid sokke ja tohutu hulk esiemade pärandis olevaid mustreid, mis kudumist nõuavad.